2025 a kokkuvõte
Sellel aastal olen teinud kombuchaga seotud sündmusi nii, et olen vaadanud kõigepealt inimeste huvi ja alles siis pannud paika sisu. Tänu sellele on iga kohtumine olnud nagu väike kombucha õpetamise labor, kus me koos õpime, kuidas üksteist aidata. Ja mida rohkem ma näen, mis päriselt küsimusi tekitab, seda selgemaks saab, kui mitmekülgne ja praktiline kombuchamaailm tegelikult on.
Kui ma aasta alguses kombuchasõprade kohtumisi ja veebinare planeerima hakkasin, oli mul peas pikk nimekiri teemadest, millest oleks tore rääkida. Aga üsna kiiresti sain aru, et kõige olulisem ei ole see, mida mina tahaksin jutustada, vaid see, milliste küsimustega Sina minu juurde tuled.
Kui keegi ütleb “kombucha”, mõtleb üks inimene maitsetele ja värvilistele pudelitele, teine seedimisele, kolmas hoopis sellele, kas see jook võiks kunagi ka müügiks minna. Selle aasta kohtumistel on need vaatenurgad ükshaaval lahti rullunud.
Sellel aastal olen kombuchat õpetades liikunud koos inimestega väga erinevatesse suundadesse: kord on fookus olnud maitsestamisel, kord villimisel, kord hoopis seedimisel ja igapäevasel joomisel. Kõik need sündmused on kasvanud välja küsimustest, mida kombuchasõbrad ise on küsinud. Nii on mul tekkinud väga selge tunnetus, kui lai on see maailm, kuhu üks lihtne kääritatud tee meid tegelikult viib.
Olen teinud alustajatele ABC veebiseminare, kus tõmbame kõigepealt maha hirmu, et “äkki ma teen midagi valesti”. Olen hoidnud 4-nädalaseid väljakutseid, kus kombuchateod ei jää ainult mõtteks, vaid saavad päriselt purki ja pudelisse. Olen rääkinud koos toitumisnõustajatega sellest, kuidas kombucha sobitub suuremasse pilti – mitte ainult moejook, vaid üks osa laiemast toidulauast.
Nii kasvasidki selle aasta sündmused välja väga lihtsatest asjadest:
– miks mõnel pudelil tekib liiga palju mulli ja teisel üldse mitte
– kuidas teha nii, et kombucha ei läheks äädikaks enne, kui keegi seda jõuab juua
– mida päriselt oma seentega peale hakata, kui neid koguneb ühel hetkel liiga palju
– kuidas kombucha sobitub igapäevase toidu ja tervisega, mitte ei jää ainult “pühapäevajoogiks”.
Iga kord, kui keegi kirjeldas oma purki või pudelit, sain ma natuke selgemaks pildi, kus need takistused tegelikult tekivad. Sageli ei ole probleem retseptis, vaid selles, et elu on vahepeal kiireks läinud: purk jäi liiga kauaks seisma, külmik on kuhjaga täis, pereliikmed joovad eri tempoga. Kombucha ei ela vaakumis, ta on kogu aeg koos meie igapäevaeluga.
Selle aasta kombuchasündmused on mulle näidanud, et inimeste huvi ei ole ainult retseptide või uute maitsete vastu. Väga paljud tahavad aru saada, kuidas kombucha päriselt nende igapäevasesse ellu sobitub, millal ta aitab ja millal tuleb piiri tunnetada. Kui ma olen sündmusi sättinud vastavalt nendele küsimustele, on tulnud välja, kui mitmekülgne ja inimlik see kombuchamaailm tegelikult on.
Kõige huvitavam on olnud näha, kuidas samad küsimused korduvad eri tasemetel:
– algaja küsib: “Kas ma üldse julgen seda juua?”
– tegija küsib: “Kuidas ma hoian maitse stabiilsena?”
– edasijõudnu küsib: “Kas ma julgen seda sõpradele pakkuda ja ka raha küsida?”
Iga sedasorti küsimus on sundinud mind vaatama kombuchat sammukese laiemalt. Mitte ainult “kuidas retsepti järgida”, vaid ka “kuidas see retsept päriselt Sinu ellu sobib”. Tänu selle aasta sündmustele on mul palju parem arusaam sellest, kus kombucha tegemine kipub seisma jääma, mis inimesi toetab ja mis vastupidi ruumi kinni tõmbab.
Ma olen näinud inimesi, kes tulevad kohale kindla plaaniga: “Tahan teada, kuidas mõru maitse ära kaotada” või “kuidas pudelid plahvatama ei läheks”. Aga üsna sageli jõuame nendest konkreetsetest muredest veel sügavamale. Selgub, et tegelik küsimus ei ole mitte ainult joogi maitses, vaid ka ajas, julguses ja harjumustes.
Sellel aastal tehtud veebiseminarid, väljakutsed ja kohtumised on kõik kasvanud välja üsna lihtsatest lähtekohtadest:
– keegi tunnistab, et tal on kodus kolm seent reas, aga ta ei julge nendega midagi ette võtta
– keegi teine ütleb, et iga kord, kui ta puhkuselt naaseb, ootavad teda kas plahvatusohtlikud pudelid või äädikaks läinud jook
– kolmas avastab, et kombucha joomine aitab tal limonaadi ja mahlade osakaalu vähendada, aga ta ei ole kindel, kui palju ja millal juua.
Kui ma neid lugusid kuulan ja sündmuste sisu nende järgi kohandan, saan ma järjest selgema pildi: kombucha ei ole ainult “projekt köögilaual”, vaid osa laiemast elust. Ta seostub rahaga (mitu jooki ma ise saan teha vs osta), ajaga (kui tihti ma jaksan purki vaadata), tervisega (kuidas mu kõht ja pea end tunnevad) ja isegi julgusega endale midagi head teha.
Mida kauem ma kombuchat õpetan, seda selgemaks saab, et kõige suurem kulu ei ole alati raha. Sageli kulub kõige rohkem närvi ja energiat sellele, kui Sa ei ole kindel, mida oma joogi, seente ja ülejääkidega teha. Siit sünnibki tunne, et “kombucha on kallis hobi”, kuigi tegelikult annaks samu asju teha palju rahulikumalt ja säästlikumalt.
Veebiseminar “Säästunipid kombuchaga” 16.01.2026 on mõeldud just selle koha lahti harutamiseks. Seal võtame fookusesse need teemad:
kuidas säästa ennast ülearusest muretsemisest
kuidas kombuchaga alustada nii, et Sa astud poest jookide ostmisest sammhaaval välja
kuidas maitsestada kodus olemasoleva toorainega, mitte käia kõike eraldi ostmas
kuidas kasutada ülejäävaid seeni ja kombuchat kehahoolduses – näoveest kuni kehakoorijani – nii, et vannitoas oleks vähem kalleid pudeleid
kuidas Kombuchameistrite kogukond aitab Sul aasta jooksul vähem maksta üksiksündmuste eest ja samal ajal rohkem tuge saada.
Kui tunned, et Sulle sobib mõte “vähem raiskamist, rohkem mõtestatust”, siis see õhtu on hea koht, kust uut aastat alustada. Sa ei pea kõike muutma korraga, aga võid võtta kombucha kõrvale uue ja säästvama pilgu.
